Share





Praha ja alkeemikud.

PRAHA – see on linn, mis loob palju ootamatuid muljeid.
Piisab peatumisest Karlův silla keskel varajase gootika stiilis ehitatud sillatornide ja barokkstatuettide varjus, et tajuda Praha erilist atmosfääri. Vaatamata kõikidele ajaloo keerdkäikudele suutis Praha siiski säilitada suuremat osa oma ajaloo- ja arhitektuuriväärtustest. Kõikjal on seda, mida tasub vaadata: alates Majala Storona´st koos tema aristokraatia barokklossidega ümbritsetud platside ja munakivisillutistega ning Vanalinna gootika ajastu vanaaegseid turge ühendavatest looklevatest põiktänavatest ja kuni Pražský Hrad´i väljakujuneva siluetini, mille seinte kohal kõrgub Püha Vituse katedraalkirik. Keskajastust alates ei ole Prahas peaaegu midagi muutunud. Otseloogiline, et Praha linn muutus laieamaks ning et sinna tekkisid kaasaaegsed rajatised, transport jne. Kuid Prahasse jäi see tema eriline atmosfäär, mis innustas kirjanikke, poeete, kunstnikke, muusikuid, skulptoreid, teadlasi. Mitte asjata viis imperaator Rudolf II Habsburg Austria-Ungari Impeeriumi, mille koosseisu kuulus Tšehhi Kuningriik peaaegu 400 aastat, pealinna üle Viinist saladuslikku ja müstilisesse Prahasse. Nimelt tema valitsemise ajal töötasid Prahas sellised tuntud isikud, nagu itaallasest õuekunstnik Giuseppe Arcimboldo, astronoomid Tycho Brahe ja Johannes Kepler. Samuti tegutses õukonna juures alkeemikute täiskoosseis, kes üritasid imperaatori korraldusel avada saladust, kuidas muuta mitteväärismetalle kullaks.

XVIII sajandi Kesk-Euroopa gravüürikunstist võib leida teoseid, kus Kristust on kujutatud Maailma Apteekrina. Ta seisab keset baroklikku, lugematute sahtlite ja seisuanumatega täidetud, maagilisele teatrile sarnanevat ruumi. Praha vanades apteekides võib kohata ükssarvede, luukerede ja teiste sümboolsete tegelaste kujutisi.
Selliste rariteetide kasutamine oli aga olemuslik. Kui siia lisada veel, et apteekrid kasutasid pikkade ladinakeelsete nimetuste asemel tihti alkeemikute ökonoomseid, aga salapärasemaid sümboleid, et lihtsustada oma tööd, aga teisalt ilmselt ka selleks, et teadlikult luua saladuslikkuse õhkkonda, saame omapärase alkeemilise maailmavaate, mis on täiesti võrreldav lähenemisega, kus alkeemilist protsessi kõrvutati missaga. Kristust sarnastati sellisel juhul Tarkade kivi ehk Lapisega ja nende identsuse ideest arendati välja alkeemilise protsessi edasiandmine missa kujul, nagu tegi seda XVI saj. alguses vaimulik ja õukonnaastroloog, Transilvaaniast pärinev Melchior Cibinensis (Sibiu ladinakeelse nime Cibinum järgi). Tema käsitluses oli alkeemiline protsess ekvivalentne missaga.

Cornelius Agrippa 1486 - 1535: Kvintessents

Keskaegse Euroopa suurim nõiameister, filosoof ja alkeemik Cornelius Agrippa on öelnud:

“Sa pead teadma, et me ka suurte ilmingute põhjust meist endist väljaspoolt otsima ei pea; meis endis peitub mõjude allikas, mis Jumala ja religiooni abita kõike tunnetada ja saavutada võib. Ma ütlen, et meis endis peitub imesid tekitav jõud.”

Agrippa järgi koosneb Maa neljast põhielemendist: õhust, maast, veest ja tulest. Neljast elemendist, selgitas Mesilane, moodustatakse neli rühma täiuslikke kehasid – kivi, metall, taimed ja loomad. Neile juba Aristotelese nimetatud elementidele lisas Agrippa veel viienda.

Mõlemas suunas toimiv kosmoloogiline ringkäik Agrippa järgi: ... kuiv – MAA (tahke) – külm – VESI (vedel) – märg – ÕHK (gaas) – kuum – TULI (plasma) – kuiv...

Viies komponent, saladuslik quinta essentia etendab suures maailmas (makrokosmoses) sedasama osa, mida jumalik alge ehk hing inimkehas (mikrokosmoses). Aine neljandat Agrippa ajal veel tundmatut – plasmataolist olekut kehastab siis tuli, mis on kuiv ja kuum.”

Meister Agrippa esitas oma kosmoloogias huvitava tagasiside hüpoteesi ja väitis:

“Samal viisil, kui kõrgem madalamat ja suurem väiksemat juhib ja mõjutab, peab ka väiksem suuremale ja madalam kõrgemale vastumõju osutama. Mõju kandjaks on elusas looduses aga quinta essentia.”

Mis täpselt on alkeemia?


Seda küsimust kuuldes kujutleme omale ette pikas ürbis ja habemega vanameest mulisevate kolbide ja katseklaaside taga, kes töötab nii ööd kui päevad palehigis eesmärgiga leiutada " Tarkade kivi " ja muuta tavaline metall kullaks. Tihti seostatakse alkeemikuid ka maagiliste võimete omamises. Uurime siis lähemalt, mis on alkeemia tegelikult ja kes olid alkeemikud.

Ühe versioonina tuleneb sõna alkeemia algupära sõnapaarist Al-Kemet, mis tähendab Egiptusest pärit. Iidsetel aegadel tunti Egiptust Kemeti nime all. Kemet tähendab musta maad kuna Kemet oli iidsetel aegadel tuntud Niiluse kallaste viljaka mulla poolest. Siit on siis ka tuletatud musta kunsti sünonüüm. Teisalt on sõna al-kimia olnud araabia keeles kasutuses juba iidsetest aegadest. Ka heebrea keeles on sõna al-himia kasutuses iidsetel aegadel. Alkeemiat praktiseeriti Mesopotaamias, Egiptuses, Pärsias, Indias, Hiinas, Jaapanis ja Koreas, klassikalises Kreekas, Roomas, Moslemi tsivilisatsioonis ja seejärel Euroopas kuni tänapäevani välja.

Alkeemia oli prototeaduslik valdkond, mis hõlmas tänapäeva keemia, füüsika, astroloogia, kunsti, semiootika, metallurgia, meditsiini ja müstika elemente. See on asjade olemuse keemiatehnoloogiline varajane uurimisvorm. See on ka kosmose filosoofia ning inimese seotus kosmose ja ümbritseva keskonnaga. Alkeemia arendas välja uskumatu sümbolite maailma. Sellel oli väga tugev filosoofiline alus ning paljud alkeemikud lisasid religioosseid metafoore ja vaimseid küsimusi oma alkeemilistele ideedele. Umbes 4000 trükitud raamatut alkeemia uurimiseks mitmest erinevast vaatenurgast on välja antud 16. sajandist kuni 18. sajandini. Tuhanded käsikirjad, aga ka kirjutatud teosed, kirjad, märkmed ja kommentaarid on talletatud raamatukogudesse Euroopas ja Põhja-Ameerikas, mõned kaunilt illustreeritud värviliste piltidega. Alkeemia mõjutas oma õitseaegadel oluliselt ka kirjanike, poeetide ja kunstnike töid.

Get a playlist! Standalone player Get Ringtones

Alkeemias eristatakse kahte teed: kuiva ja märga. Esimene on mehelik, teine naiselik tee. Ka nende teede kohta on parem rääkida metafoorselt ja nende teede metafoorsed kirjeldused on hästi edasi antud ka kahes eesti keeles ilmunud raamatus. Kuiv ehk Põhja tee Jules Verne “Kapten Hatterase seiklustes” ja märg tee Edgar Allan Poe “Artur Gordon Pimi juhtumustes”.

Kuni alkeemiani oli inimene muutnud aineid vaid toiduvalmistamise käigus, mõistmata siiski nendevahelisi seoseid ja printsiipe. Alkeemia muutis seda mõtteviisi ja näitas, et inimesed suudavad looduse arengut mõjutada.

Alkeemia puhul ei saa sellest väljas olles küsida, mis on selle siht ja konkreetne tulem. Alkeemia on tee ja selle eesmärk selgub tegijale protsessi käigus. Öelda, et alkeemia eesmärk on saada kulda, on pehmelt öeldes küündimatu. Isegi see, mis on algmateeria, tuleb igal adeptil sõnastada ise. Lihtsustatult võime öelda, et alkeemia eesmärk on jõuda vaimse ja hingelise täiuseni. Baasmetallide muutmine kullaks on vaid märgiks - alkeemiku eesmärgiks on kõige loodu mõistmise läbi ise "kullaks" muutuda.
Praha - Hradcany - alkeemikute " laborid "
Kuulsaid alkeemikuid.
osimus ca 250 AD.

Zosimus oli Kreekas sündinud Egiptlane, kes uskus, et kõik aine koosneb neljast looduslikust elemendist - Tuli, Vesi, Õhk ja Maa.
Tänu Zosimusele teame, et Egiptuses ja Kreekas tegeleti alkeemiga ja keemiaga. Suurem osa tema materjalidest hävis Alexandria raamatukogu põlengus.

Geber täispika nimega Abu Musa Jabir Ibn Hayyan ca. 721 - 815 AD


Geberina tunti teda Euroopas. Ta oli Araabia
 alkeemik tänapäeva Iraagi aladelt.
Arendas edasi 4 elemendi ideed; lisas kaks printsiipi: elavhõbe – metallilisuse printsiip, väävel – põlevuse printsiip. Kulla saamiseks transmutatsioonil on vaja eliksiiri (xerion – kr. kuiv).
Tundis nuuskpiiritust, ammooniumkloriidi, pliivalget; sai destilleerimisel äädikhapet, valmistas lahj. HNO3-lahust. Tema populariseeris ka nn. " Tarkade Kivi " ideed.


Albertus Magnus ca 1200 - 1280 AD



Albert, krahv von Bollstäd, saksa skolastik
Doctor Universalis. Regensburgi piiskop; tegeles uurimistööga Kölni kloostris. Propageeris Aristotelese õpetust, kohandas seda kristliku teoloogiaga; tema õpilane oli Thomas Aquinost.
Kirjeldas põhjalikult arseeni; skeptiline metallide transmutatsiooni suhtes.


Roger Bacon 1214 - 1292 AD


Inglise skolastik, arst ja alkeemik
Doctor Mirabilis. Rõhutas eksperimendi ja matemaatiliste meetodite tähtsust uurimistöös, püüdis koostada üldist teadmiste-entsüklopeediat. Pidas võimalikuks metallide transmutatsiooni; toetudes pseudo-Avicenna seisukohtadele; jaotas alkeemia kaheks osaks:
a) spekulatiivne (tegeleb algelementide ja printsiipidega),
b) operatiivne (uurib ainete valmistamise võimalusi).
Propageeris keemilisi ravimeid; kirjeldas püssirohu valmistamist.


Nicolas Flamel ca 1330 - 1413 AD

Oli 15. sajandil Prantsusmaal elanud juudi alkeemik, kelle päevikutest on leitud ainsana teateid, nagu ta oleks avastanud alkeemia põhilise eesmärgi "tarkade kivi" koostise. Kahjuks pole seda koostist kusagil üles märgitud ja ajalugu on selle loo enda hämarustesse jätnud. Olevat olnud Siioni prioraadi suurmeister. On teada faktid selle kohta, et ta omas Pariisis palju kinnisvara ning, et ta oli haritud mees, kes ostis ja müüs manuskripte. Tema rikastumine olevat toimunud järsult ja sealt said alguse spekulatsioonid alkeemikute kulla valmistamise kohta.








Paracelsus täispika nimega Philippus Aureolus Theophrastus Bombastus von Hohenheim 1493 - 1541 AD

Saksa arst ja alkeemik, iatrokeemia rajaja
Eitas metallide transmutatsiooni; vastandus antiikaja ja araabia arstide tõekspidamistele. Otsis elueliksiiri; seostas kehaosi planeetidega, uskus astroloogiasse, kaldus müstitsismi. Uskus kreeka 4 stiihiat ja araabia 3 printsiipi (tria prima): elavhõbe – sulavuse ja lenduvuse printsiip – vaim (spiritus), väävel – süttivuse ja põlevuse printsiip – hing (anima), sool – kõvaduse ja mittepõlevuse printsiip – keha (corpus). Organismi tasakaalu regulaator – archeus (asub maksas).
Kasutas ravimina oopiumi ja elavhõbeda ühendeid; seostas haigusi sademete tekkega organismis. Kirjeldas metallilist tsinki; kasutas terminit – alkohol.

John Dee 1527 - 1608 AD

Oli Inglismaa üks tähtsamaid roosiristluse propageerijaid, matemaatik, alkeemik ja astroloog, kes kirjutas palju okultismist ja kabalast ning kelle loodud on ka okultne kujutis, mida nimetatakse Monas Hieroglyphica (ühte on liidetud Jäära, Päikese ja Merkuuri astroloogilised sümbolid). Märki kasutatakse tänapäevani näiteks raamatutel, mis tähendab seda, et antud trükis on määratud spetsiaalselt roosiristlaste silmadele. Dee püüdis sellega väljendada kosmose sügavamaid saladusi ja tema kirjutatud on ka seletusraamat selle mitmetasandilise tähenduse lahtimõtestamiseks.
Would you like to comment?