Praha ja alkeemikud.6/26/2009 3:12:23 AM
PRAHA – see on linn, mis loob palju ootamatuid muljeid.
Piisab peatumisest Karlův silla keskel varajase gootika stiilis ehitatud sillatornide ja barokkstatuettide varjus, et tajuda Praha erilist atmosfääri. Vaatamata kõikidele ajaloo keerdkäikudele suutis Praha siiski säilitada suuremat osa oma ajaloo- ja arhitektuuriväärtustest. Kõikjal on seda, mida tasub vaadata: alates Majala Storona´st koos tema aristokraatia barokklossidega ümbritsetud platside ja munakivisillutistega ning Vanalinna gootika ajastu vanaaegseid turge ühendavatest looklevatest põiktänavatest ja kuni Pražský Hrad´i väljakujuneva siluetini, mille seinte kohal kõrgub Püha Vituse katedraalkirik. Keskajastust alates ei ole Prahas peaaegu midagi muutunud. Otseloogiline, et Praha linn muutus laieamaks ning et sinna tekkisid kaasaaegsed rajatised, transport jne. Kuid Prahasse jäi see tema eriline atmosfäär, mis innustas kirjanikke, poeete, kunstnikke, muusikuid, skulptoreid, teadlasi. Mitte asjata viis imperaator Rudolf II Habsburg Austria-Ungari Impeeriumi, mille koosseisu kuulus Tšehhi Kuningriik peaaegu 400 aastat, pealinna üle Viinist saladuslikku ja müstilisesse Prahasse. Nimelt tema valitsemise ajal töötasid Prahas sellised tuntud isikud, nagu itaallasest õuekunstnik Giuseppe Arcimboldo, astronoomid Tycho Brahe ja Johannes Kepler. Samuti tegutses õukonna juures alkeemikute täiskoosseis, kes üritasid imperaatori korraldusel avada saladust, kuidas muuta mitteväärismetalle kullaks.
XVIII sajandi Kesk-Euroopa gravüürikunstist võib leida teoseid, kus Kristust on kujutatud Maailma Apteekrina. Ta seisab keset baroklikku, lugematute sahtlite ja seisuanumatega täidetud, maagilisele teatrile sarnanevat ruumi. Praha vanades apteekides võib kohata ükssarvede, luukerede ja teiste sümboolsete tegelaste kujutisi.
Selliste rariteetide kasutamine oli aga olemuslik. Kui siia lisada veel, et apteekrid kasutasid pikkade ladinakeelsete nimetuste asemel tihti alkeemikute ökonoomseid, aga salapärasemaid sümboleid, et lihtsustada oma tööd, aga teisalt ilmselt ka selleks, et teadlikult luua saladuslikkuse õhkkonda, saame omapärase alkeemilise maailmavaate, mis on täiesti võrreldav lähenemisega, kus alkeemilist protsessi kõrvutati missaga. Kristust sarnastati sellisel juhul Tarkade kivi ehk Lapisega ja nende identsuse ideest arendati välja alkeemilise protsessi edasiandmine missa kujul, nagu tegi seda XVI saj. alguses vaimulik ja õukonnaastroloog, Transilvaaniast pärinev Melchior Cibinensis (Sibiu ladinakeelse nime Cibinum järgi). Tema käsitluses oli alkeemiline protsess ekvivalentne missaga.
Cornelius Agrippa 1486 - 1535: Kvintessents6/26/2009 2:43:00 AM
Keskaegse Euroopa suurim nõiameister, filosoof ja alkeemik Cornelius Agrippa on öelnud:
“Sa pead teadma, et me ka suurte ilmingute põhjust meist endist väljaspoolt otsima ei pea; meis endis peitub mõjude allikas, mis Jumala ja religiooni abita kõike tunnetada ja saavutada võib. Ma ütlen, et meis endis peitub imesid tekitav jõud.”
Agrippa järgi koosneb Maa neljast põhielemendist: õhust, maast, veest ja tulest. Neljast elemendist, selgitas Mesilane, moodustatakse neli rühma täiuslikke kehasid – kivi, metall, taimed ja loomad. Neile juba Aristotelese nimetatud elementidele lisas Agrippa veel viienda.
Mõlemas suunas toimiv kosmoloogiline ringkäik Agrippa järgi: ... kuiv – MAA (tahke) – külm – VESI (vedel) – märg – ÕHK (gaas) – kuum – TULI (plasma) – kuiv...
Viies komponent, saladuslik quinta essentia etendab suures maailmas (makrokosmoses) sedasama osa, mida jumalik alge ehk hing inimkehas (mikrokosmoses). Aine neljandat Agrippa ajal veel tundmatut – plasmataolist olekut kehastab siis tuli, mis on kuiv ja kuum.”
Meister Agrippa esitas oma kosmoloogias huvitava tagasiside hüpoteesi ja väitis:
“Samal viisil, kui kõrgem madalamat ja suurem väiksemat juhib ja mõjutab, peab ka väiksem suuremale ja madalam kõrgemale vastumõju osutama. Mõju kandjaks on elusas looduses aga quinta essentia.”